Kas nikotiin on tervisele väga kahjulik?
Ei, nikotiin tekitab tugevat sõltuvust, kuid see ei sisalda mürgiseid kemikaale. Sellisele järeldusele on jõudnud Inglismaa terviseamet tuginedes hulgalistele teadusuuringutele.Amet toob välja, et peaaegu kogu suitsetamisest tulenev kahju on tingitud sigarettides sisalduvatest paljudest teistest mürgistest kemikaalidest, nagu tõrv ja tubakas. Nikotiin ise ei põhjusta vähki, kopsuhaigusi, südamehaigusi ega insulti. Seda on juba aastaid ohutult kasutatud ravimites, näiteks nikotiinasendusravi (nikotiiniplaastrites, nikotiininätsudes, nikotiini närimistablettides) puhul, ning seda kasutatakse ka e-sigarettides, et aidata inimestel suitsetamisest loobuda.
„Michael Russeli kuulus tähelepanek „Inimesed suitsetavad nikotiini pärast, kuid surevad tõrva tõttu“ 1980. aastatel pani aluse tõhusate suitsetamisest loobumise ravimeetodite väljatöötamiseks, sealhulgas nikotiini asendusravi (NRT) loomiseks, mis on aidanud vähendada suitsetamise levikut,“ ütles University College Londoni tervisepsühholoogia professor dr Lion Shahab.
Mida nikotiin inimese organismis teeb?
Nikotiin paneb inimese aju vabastama neurotransmittereid ehk keemilisi sõnumitoojaid. Üheks selliseks on atsetüülkoliin, mis kutsub esile veresoonte silelihasrakkude lõõgastumise ja tulemusena veresooned laienevad. Samuti stimuleerib nikotiin aju vabastama suuremas koguses dopamiini ehk õnnehormooni.Nikotiin paneb inimese aju vabastama endorfiine, mille tõttu võib:
- kogeda lühiajalist kerget eufooriatunnet,
- väheneda stressitase,
- väheneda valu,
- paraneda meeleolu ja heaolutunne.
Kui proovida järsku nikotiinist loobuda, siis võivad tekkida võõrutusnähud, mis avalduvad näiteks suitsunälja, ärrituse, kaalutõusu ja unehäiretena. Vältimaks võõrutusnähte, on üheks võimaluseks vähendada nikotiini tarbimist samm-sammult, kuni ei kasuta enam üldse.
Kõige levinumaks viisiks nikotiini saamiseks on endiselt sigarettide suitsetamine. Sellega hingatakse sisse suitsu, mis nikotiini kõrval sisaldab aga mitmesuguseid mürgiseid aineid. Need mürgised ained kahjustavad organismi. Kui nikotiin jõuab organismi ilma suitsuta (näiteks nikotiiniplaastri kasutamisel imendub nikotiin naha kaudu organismi), siis välditakse suitsus sisalduvate kahjulike ainete jõudmist organismi. Seetõttu on osa suitsetajaid kasutusele võtnud suitsuvabad nikotiinitooted.
Korduma kippuvad küsimused
Kas nikotiin põhjustab vähki?
Ei. Nikotiin ise ei põhjusta vähki, kopsuhaigusi, südamehaigusi ega insulti. Nikotiin tekitab aga tugevat sõltuvust.
Mis teeb suitsetamise kahjulikuks?
Peaaegu kogu suitsetamise kahju põhjustavad paljud muud sigarettides sisalduvad mürgised ained, näiteks tõrv. Sigaretisuitsuga hingatakse need ained sisse ja need kahjustavad organismi.
Kas nikotiini kasutatakse ka ravimites?
Jah. Nikotiini on aastaid ohutult kasutatud ravimites, näiteks nikotiinasendusravis. Ka e-sigarettides kasutatakse nikotiini, et aidata inimestel suitsetamisest loobuda.
Kes ütles „Inimesed suitsetavad nikotiini pärast, kuid surevad tõrva tõttu“?
Selle tähelepaneku tegi Michael Russell. Professor Lion Shahab on kirjutanud, et see mõte pani aluse tõhusatele suitsetamisest loobumise ravimeetoditele, näiteks nikotiinasendusravile. Need ravimeetodid on aidanud suitsetamise levikut vähendada.
Mis juhtub, kui nikotiinist järsku loobuda?
Järsu loobumise korral võivad tekkida võõrutusnähud, näiteks suitsunälg. Võõrutusnähtude vältimiseks saab nikotiini tarbimist samm-sammult vähendada, kuni seda enam üldse ei kasutata.
Miks on osa suitsetajaid võtnud kasutusele suitsuvabad nikotiinitooted?
Sigaretisuits sisaldab nikotiini kõrval mitmesuguseid mürgiseid aineid. Kui nikotiin jõuab organismi ilma suitsuta, näiteks nahale kleebitud nikotiiniplaastrist, ei satu kehasse suitsus sisalduvaid kahjulikke aineid.
Loe lisaks:
- Nikotiin – sõber või vaenlane?
- Täna tähistatakse ülemaailmset e-sigareti päeva: probleem on suits, mitte nikotiin
- Mida peaks teadma nikotiinist ja kofeiinist?
- Millised on kõige tõhusamad abivahendid suitsetamisest loobumisel?
Allikad:
- Teadusajakiri Nicotine & Tobacco Research, DOI: 10.1093/ntr/ntad053
- Inglismaa terviseamet