Uuring: siseruumides suitsetamise keelu mõju suitsetamise levikule

Paljudes riikides on suitsetamine siseruumides keelatud, nõnda ka Eestis. Keelu kehtestamisel ei osanud keegi kindlalt väita, millist mõju võib see avaldada suitsetamise levikule. Keelu pooldajad leidsid, et tulemusena loobub hulk suitsetajad suitsetamisest. Teised aga leidsid, et see ei avalda suurt mõju ja minnakse lihtsalt mujale suitsetama. Türgi teadlased analüüsisid, millist mõju keelu kehtestamine nende koduriigis suitsetamise levikule avaldas.

Teadlased analüüsisid täiskasvanute tubakatarbimise uuringu kolme laine (2008, 2012 ja 2016) tulemusi. Kuna Türgis keelati suitsetamine siseruumides 2009. aastal, siis 2008. aasta uuring kajastas keelueelset perioodi ning 2012. ja 2016. aasta uuring keelujärgset perioodi.

Tulemused näitavad, et keelustamisel oli esialgu positiivne mõju. 2012. aasta uuringu tulemusi analüüsides leidsid teadlased, et siseruumides suitsetamise keelust mõjutatud suitsetajate hulgas oli rohkem neid, kes soovisid suitsetamisest loobuda.

2016. aastaks ehk pikemas perspektiivis oli keelu mõju aga vähenenud. Siseruumides suitsetamise keeld ei avaldanud enam suurt mõju suitsetajate suitsetamisest loobumise soovile. Teadlaste hinnangul oli keelu mõju pikema aja jooksul vähenenud ja suitsetajad olid keeluga kohanenud ega pööranud sellele enam tähelepanu.

Teadlased leidsid, et suitsetamiskeeld siseruumides üksi ei pruugi enam olla piisav, et muuta tervisekäitumise viise pikemas perspektiivis. Selleks, et motiveerida suitsetajaid suitsetamisest loobuma, tuleks laiendada ulatuslikke ja pikaajalisi suitsetamisest loobumise programme, näiteks meediakampaaniaid, rajada suitsetamisest loobumise kliinikuid ja ka mobiilseid lahendusi. Teadlaste sõnul võib pikaajalist mõju suitsetamisest loobumisele avalda ka digitaalsete tervishoiuvahendite, sealhulgas mobiilirakenduste ja tehisintellektipõhiste suitsetamisest loobumise tugisüsteemide integreerimine.

Allikas: teadusajakiri BMC Public Health, DOI
Foto: Lisa, Pexels