„Kuigi nikotiin võib olla sõltuvust tekitav, ei põhjusta see vähki. Uuringud on selle tõsiasja juba ammu kindlaks teinud,“ seisab aruandes. „Traagilisel kombel püsivad nii arstide kui ka avalikkuse seas eksitavad müüdid nikotiini kohta. Tervishoiutöötajate väärarusaam nikotiini kahjudest on vastuvõetamatu ega ole patsientide huvides. Kui tervishoiutöötajad nikotiinist aru ei saa, kuidas saame eeldada, et avalikkus teaks, et nikotiin ei põhjusta haigusi?“ tuuakse raportis välja.
„Kuigi nikotiin võib olla sõltuvust tekitav, ei põhjusta see vähki. Uuringud on selle tõsiasja juba ammu kindlaks teinud.“
Raporti kaasautor on kliiniline psühholoog dr Karl Fagerström, kes on loonud Fagerströmi testi, et hinnata suitsetajate nikotiinisõltuvust. Dr Fagerström ütles, et raport toob välja, kuidas Rootsis tarbitakse nikotiini samal määral kui mujal Euroopas, aga tubakakahjusid on palju vähem – nikotiin ei ole vaenlane.
„Eurooplased ei ole nikotiinitarbimise riskide suhtes teadlikud, neid on isegi eksitatud,“ ütles dr Fagerström. „See ei ole ainult Euroopa probleem. Üle maailma, sealhulgas Ameerika Ühendriikides, näitavad uuringud, et paljud arstid usuvad ekslikult, et nikotiin põhjustab vähki,“ lisas ta.
See on ammu tõestatud tõsiasi, et „Inimesed suitsetavad nikotiini pärast, kuid surevad tõrva tõttu,“ nagu professor Michael Russell kuulsalt 1976. aastal kirjutas. Tubaka põletamine on surmav, vabastades kemikaale, mis on seotud vähemalt 16 vähitüübiga.
„Tõstes üldsuse teadlikkust ja kohandades nikotiini kasutamist reguleerivaid eeskirju, saame leevendada terviseriske, ilma et peaksime kasutama täielikke keelde,“ selgitas dr Fagerström.
Mõnel pool Euroopas ja mujal on tubakaga seotud surmajuhtumite vähendamist võrdsustatud ideega nikotiinist täielikult vabaneda. Rootslased on aga lihtsalt omaks võtnud ohutuma tarbimisviisi.
Snus on pikka aega olnud Rootsi kultuuri osa. Ja kui Rootsi 1994. aastal Euroopa Liiduga ühines, siis keeldus ta liidu huuletubaka keelust, et toodet turul hoida.
Huuletubakas koosneb väikestest tubakapatjadest, mis asetatakse ülahuule ja igeme vahele, et kasutaja saaks nikotiini omastada. Hiljuti välja töötatud nikotiinipadjakesi kasutatakse täpselt samal viisil, kuid need ei sisalda tubakat, vaid ainult nikotiiniekstrakti. Teadlaste hinnangul on selle kategooria toodete kasutamine umbes 100 korda vähem kahjulik kui põlevate sigarettide suitsetamine.
Varasemad uuringud on näidanud, et Rootsis tarbitakse huuletubakat rohkem meeste seas – 20,2 protsenti meestest kasutab vähem kahjulikumat nikotiinitoodet võrreldes 7,2 protsendiga naistest. Andmed näitavad, et kopsuvähi levimus Rootsi meeste seas on poole väiksem kui ELis keskmiselt.
Maksumuudatus toetab suitsuvabaks riigiks saamist
Rootsi on suitsuvabad tooted omaks võtnud nii edukalt, et sellest saab peagi maailma esimene suitsuvaba riik, mis tähendab, et riigis on suitsetajaid alla 5 protsendi elanikkonnast. Prognooside kohaselt saavutab EL üldiselt selle staatuse alles 2070. aastal, mis on aastakümneid pärast 2040. aastaks seatud eesmärki.1. novembril jõustuvad Rootsis tubaka ja nikotiini maksumuudatused. Tavasigarettide maks tõuseb 9 protsenti, huuletubaka maksu aga vähendatakse 20 protsenti. See peaks muutma vähem kahjulikud nikotiinitooted kättesaadavamaks, mis võiks suitsetamisest loobumist veelgi kiirendada.
Selle sammuga näitab Rootsi valitsus huuletubaka ja nikotiinipadjakeste positiivset mõju rahvatervisele ning nende olulist rolli suitsetamisega seotud kahjude vähendamisel.
Mida oleks vaja, et ülejäänud Euroopa läheneks neile toodetele erinevalt? „Ma arvan, et veelahe, kas inimene nõustub kahjude vähendamise võimalusega või usub sellesse, sõltub sellest, kas ta leiab, et inimkond on suuteline täielikult nikotiinist vabanema või mitte,“ ütles dr Fagerström raportis. „Kui keegi usub, et suudame nikotiinist täielikult vabaneda, võib kahjude vähendamise tee valimine tunduda ebaproduktiivsena.“
Raport: No smoke less harm
Allikas: Filtermag
Pilt Evangelos Vamvounakis, Unsplash