- E-sigareti kasutusele võtmine vähendab mürgiste kemikaalide kokkupuudet kuni 98% võrra, sealhulgas peamiste kantserogeenidega.
- Kuumutatava tubaka (HTP) kasutusele võtmine vähendab kahjulike ainete kogust kuni 91% võrra.
- Mõne e-sigareti ja kuumutatava tubaka toote kasutamisel tekkivas aurus jäid mürgiste ainete kogused alla tuvastatava piiri.
- Alternatiivsed tooted ei ole kahjutud, kuid pakuvad vähem kahjulikku võimalust suitsetajatele, kes ei loobuks suitsetamisest teisiti.
Ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health avaldatud eelretsenseeritud analüüsis võrreldi tavasigarettide, kuumutatava tubaka ja e-sigarettide heitkoguseid. 15 sõltumatu uuringu andmete põhjal leiti, et kuumutatav tubakas ja e-sigaretid vähendavad kokkupuudet mürgiste ainetega vastavalt kuni 91% ja 98% ühe mahvi kohta.
Mõne e-sigareti ja kuumutatava
tubaka toote kasutamisel tekkivas
aurus jäid mürgiste ainete
kogused alla tuvastatava piiri.
Uuringus öeldakse, et viimaste sõltumatute uuringute empiiriliste andmete analüüsi põhjal on kuumutatud tubakatoodete või e-sigarettide kasutamisel sissehingatavate toksiliste ainete kontsentratsioon väiksem – vastavalt kuni 91–98%, võrreldes tavasigareti suitsuga. Seega võivad need pakkuda vähem kahjulikku alternatiivi neile, kes ei suuda suitsetamisest loobuda.
Leedus koostatud ulatuslik ülevaade on seni kõige põhjalikumaid, hõlmates ainult uuringuid, milles on kasutatud valideeritud katsemeetodeid. Seejuures jäeti välja kõik uuringud, mis on seotud tubakatööstusega.
Miks on suitsetamine kahjulik?
Tavasigaretid põlevad üle 500 °C juures, vabastades üle 7000 kemikaali, millest umbes sada on tervishoiuasutused klassifitseerinud kahjulikuks või potentsiaalselt kahjulikuks.Nende hulka kuuluvad tuntud kantserogeenid, nagu polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) ja tubakaspetsiifilised nitrosoamiinid (TSNA), samuti lenduvad orgaanilised ühendid (VOC), karbonüülid ja süsinikmonooksiid.
Seevastu kuumutatava tubakatoote kasutamisel kuumutatakse tubakat madalamal temperatuuril (alla 400 °C) ilma põlemiseta. See vähendab oluliselt mürgiste ainete teket. E-sigaretid töötavad omakorda teisiti: nendega aurustatakse nikotiini, propüleenglükooli, glütserooli ja lõhnaaineid sisaldavat vedelikku, ilma tubakat üldse põletamata.
Mida andmed näitavad?
Toodete täpseks võrdlemiseks standardiseerisid teadlased keemiliste heitmete andmed, teisendades kõik mõõtmised ühe mahvi kohta. Analüüs näitas järgmist:- Tugevad kantserogeenid (PAH-id): võrreldes tavasigareti suitsuga on kokkupuude kuumutatava tubaka kasutamisel 96% väiksem ja e-sigareti kasutamisel 99% väiksem.
- Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC-id): võrreldes tavasigareti suitsuga oli kokkupuude kuumutatava tubaka kasutamisel 99% väiksem ja e-sigareti kasutamisel 100% väiksem.
- Karbonüülid (nt formaldehüüd, atseetaldehüüd): võrreldes tavasigareti suitsetamisega oli kokkupuude kuumutatava tubaka kasutamisel 65–95% väiksem ning e-sigareti kasutamisel peaaegu polnudki.
- Tubakaspetsiifilised nitrosoamiidid (TSNA-d): võrreldes tavasigareti suitsetamisega oli kokkupuude kuumutatava tubaka kasutamisel 89–94% väiksem ning e-sigareti kasutamisel 99% väiksem.
- Süsinikmonooksiid: võrreldes tavasigareti suitsetamisega oli kokkupuude kuumutatava tubaka kasutamisel 98% väiksem ja e-sigareti kasutamisel 99% protsenti väiksem.
Autorid leidsid ka, et mürgiste metallide, nagu plii ja kaadmium, tase – mis on sageli probleemiks kuumutatavate või aurustatavate toodete puhul – olid e-sigareti ja kuumutatava tubaka aurus oluliselt madalam kui sigarettides.
Vähem kahjulik alternatiiv
Uuringus ei soovitata neid tooteid mittesuitsetajatele ja rõhutatakse, et tervise seisukohast on parim valik kõigi taoliste toodete kasutamine täielikult lõpetada. Uuringu autorid rõhutavad, et kuigi e-sigaretid ja kuumutatav tubakas ei ole riskivabad, on nende kasutamine selgelt palju vähem kahjulikum kui tavasigareti suitsetamine. Täiskasvanud suitsetajate jaoks, kes ei suuda või ei taha nikotiinist täielikult loobuda, võib üleminek suitsuvabale tootele oluliselt vähendada terviseriske.
Allikas:
International Journal of Environmental Research and Public Health, DOI
Pilt: Peggy und Marco Lachmann-Anke, Pixabay