Salvestust riigikogu istungilt saab vaadata siit:
https://youtu.be/6xqoHr_WMLE?si=a867G4Tn4aOFmprl&t=18412
Lühidalt kokku võttes:
- Kõik riigiasutused tegelevad e-sigareti salaturuga, aga samas ei tegele ka.
- E-sigarettide laste kätte jõudmises on süüdi lapsevanemad.
- Salaturu vastu võideldakse motiveerivate vestlustega.
- Maitsekeeldu toetavad/nõudvad poliitikud ei tea, et maitsestatud e-vedelike müük on juba ära keelatud ning just see otsus andis salaturu kasvule hoo sisse.
Väljavõte 15. jaanuari 2024. aasta riigikogu istungi stenogrammist.
„Oleme esitanud kolleeg Jaak Aabiga 2023. aasta 13. mail arupärimise siseminister Lauri Läänemetsale. Teemaks on elektrooniliste sigarettide kasutamine. Miks just siseministrile? Sest see puudutab konkreetselt antud valdkonna musta turgu, selle reguleerimist ja selle üle ka järelevalve pidamist,“ ütles riigikogu liige Tõnis Mölder.„Nimelt, me teame ju seda, et nendes e-sigarettides, mida nii nooremapoolsed inimesed kui ka vanemad inimesed kasutavad, on olemas nii maitsed ja lõhnad, need on nii nikotiiniga kui ka nikotiinita olevad e-tooted. Ja kindlasti on nendel olemas oma turg, mis on reguleeritud, aga teiselt poolt on nendel ka olemas must turg, mida täna riik ei ole suutnud piisavalt kontrollida,“ selgitas Mölder.
„Võib-olla mingitel hetkedel, kui me oleme siin seda teemat arutanud, näiteks aktsiisiküsimusi tõstatades, teadupärast mingil hetkel oli e-sigareti aktsiis ju peatatud. Nüüd on see aktsiis tagasi tulnud ja siis on musta turu teema veel teravamalt üles tõusnud,“ lisas Mölder.
„Mis siis on politsei ja Maksu- ja Tolliameti nägemus sellest, kuidas selle teema üle järelevalvet teostatakse? Sest olgem ausad, reeglid selle konkreetse toote kasutamise kohta, mis on tervisele kahjulik toode, selle üle me täna ei vaidle, on olemas. Ühelt poolt ranged, samal ajal must turg, mis vohab, see on ka olemas. Seda on meile isegi Maksu- ja Tolliameti esindajad teadvustanud ja tuvastanud seda poolt,“ rääkis Mölder.
„Meie küsimus ongi täna siseministrile, kuidas just nimelt tema haldusalas sellesse konkreetsesse probleemi, mis minu arvates on terav, suhtutakse. Sest jätkuvalt me näeme linnapildis seda, kuidas neid tarvitavad noored alaealised, kelle kätte need seadmed ei tohiks sattuda. Teine pool on see, et me näeme, et maitsed ja lõhnad on Eestis keelatud. Ometigi teame seda, et väga paljud inimesed, kes neid tooteid tarbivad, toovad neid mujalt sisse, näiteks üle Läti piiri, ostavad neid välismaalt e-kaubanduse kaudu või siis saavad just nimelt konkreetselt neid tooteid mustalt turult,“ kirjeldas Möder.
„Sellest lähtuvalt esitamegi siseminister Lauri Läänemetsale neli küsimust. Kui suur on Eestis sala-e-sigarettide turg? Mida on tehtud selleks, et sala-e-sigaretid ei jõuaks Eesti turule ja eelkõige just nimelt alaealiste kätte? Mida on tehtud selleks, et tuvastada koolides konfiskeeritud e-sigarettide päritolu? Jätkuvalt koolis on see suur probleem, seda on öelnud väga paljud õppeasutuse juhid. Ja neljas küsimus on: kust on koolinoortelt konfiskeeritud e-sigaretid pärit, kui palju menetlusi ja kui paljude alaealiste suhtes on e-sigarettide väärkasutamisega algatatud?,“ küsis Mölder.
Kui suur on sala e-sigarettide turg Eestis?
„E-sigarettide salaturu seiramisega paraku Siseministeerium ise otse ei tegele. Eestis teostab tubakatoodete ja sealhulgas ka e-sigarettide üle riiklikku järelevalvet Maksu‑ ja Tolliamet vastavalt tubakaseaduse §‑le 32. Maksu‑ ja Tolliamet kontrollib toodetele kehtestatud nõuete, käitlemise korra ja käitlemise erinõuete täitmist ning toodete registreerimisele esitatavatest nõuetest kinnipidamist. Samuti teostab Maksu‑ ja Tolliamet toodete Eestisse toimetamisega seotud keeldude ja piirangutest kinnipidamise järelevalvet,“ ütles siseminister Lauri Läänemets„Teie küsimusele sala e-sigarettide turu mahu kohta Eestis otsest vastust ei ole. Küll aga saan teile tulenevalt Maksu‑ ja Tolliameti edastatud teabest tuua välja tegevuste mahud ja avastused e-vedelike kontrolli valdkonnas. Statistika pärineb 2023. aasta juunist, sest sealtkandist on ka pärit teie arupärimine. 2022. aastal viidi läbi 263 e-vedelike kontrolli ning 2023. aasta esimese viie kuu jooksul 241 kontrolli. Rikkumisi avastati 2022. aastal 244 ning 2023. aastal 159. Sealjuures arvestati 2022. aastal kokku 404 391 milliliitrit vedelikku ning 2023. aastal 401 779 milliliitrit vedelikku,“ ütles Läänemets.
„2023. aastal on Maksu‑ ja Tolliameti kontrolltegevused olnud suunatud ka 1. jaanuarist taas kehtima hakanud e-vedelike maksumärgistamise nõuetele. See on suurendanud kontrollide arvu võrreldes 22. aastaga,“ lisas Läänemets.
Mida on tehtud selleks, et sala e-sigaretid ei jõuaks Eesti turule, eriti alaealiste kätte?
„E-sigaretid on täiskasvanute jaoks legaalselt kättesaadavad ning jõuavadki tihti sealtkaudu alaealisteni. Vastab tõele. Alaealiste jaoks illegaalsete tubakatoodete tarbimise ja kättesaadavuse ennetamisega tegelevad Eestis mitmed asutused, suuresti koostöös. Kandev roll on Tervise Arengu Instituudil, aga oma rolli täidab ka Politsei‑ ja Piirivalveamet. Tervise Arengu Instituudi tegevusvaldkonda kuuluvad paljud ülesanded: rahvastiku terviseseisundi ja tervisemõjurite uurimine ja hindamine, riikliku tervisestatistika koondamine ja avaldamine, tervise ja sotsiaalse heaolu edendamine, tervist mõjutavate sekkumiste ja tervist edendavate programmide väljatöötamine, tervishoiu‑ ja sotsiaalteenuste ning koolituste korraldamine, tervisepoliitika tegijate nõustumine ja mõjutamine. E-sigarettide puhul on tegemist rahvatervisevaldkonna probleemteemaga,“ rääkis Läänemets.„Piirkonnapolitseinikud tegelevad igapäevaselt haridusasutustega probleemi tõkestamiseks. Peamine suund on toetada haridusasutusi, ka lapsevanemaid, tarvitamise märkamisel ja juhtumite lahendamisel. Politsei- ja Piirivalveamet on omalt poolt teinud teavitustööd, kontrolltehinguid, osalenud koostööpartneritega ühistegevuses ning koolitanud haridusasutuste töötajaid. Veebis on meil veebipolitseinikud vihjeid kontrollimas. Koostöö on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, kellele edastatakse kahtlusi äratavaid vihjeid müüjatest ning e-poodidest,“ selgitas Läänemets.
Mida on tehtud selleks, et tuvastada koolides konfiskeeritud e-sigarettide päritolu?
„Läbiviidud vestluste käigus ja menetlustoimingutel oleme küsinud, kust noor e-sigareti on saanud. Tavapäraselt on vastus, kas tuttava käest või lapsevanemad on ise ostnud. Vihjete peale tehakse kontrolltehinguid. Samuti on piirkonnapolitseinikud sekkuja rollis, kes vastavalt probleemi tõsidusele meetmeid kasutusele võtavad. Muuseas viiakse vajadusel läbi vestlusi poeomanikuga või müüjatega,“ kirjeldas Läänemets.„Kordades on ka alaealisi endid saadud kätte, kes ise müüvad e-sigarette edasi oma eakaaslastele. Siin on saadetud juhtumid edasi, kuna tubakaseaduse järgi on politseil järelevalvepädevus vaid alaealisele kohaldatava tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote tarbimise keelu ja piirangute järgimise üle ehk siis politsei saab eelkõige sekkuda just siis, kui tabame alaealise toodet tarbimas,“ selgitas Läänemets.
„Informatsioon edastatakse seejuures ka valla‑ ja linnavalitsusele, kelle pädevusse see samuti kuulub. Nimelt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks muuseas kontrollida oma territooriumil tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduva toote jaemüüginõuete järgimist,“ lisas Läänemets.
„Alaealiste poolt edasimüümine on selles osas tähelepanuväärne, et otseselt alaealist vastutusele võtta ei saa. Siis ei ole tegemist rikkumisega ja suhtlus saab jääda vestluse tasemele. See on muideks arutelu koht, kas omandamine ja omamine peaksid olema taas sanktsioneeritud, kuni 2015. aastani see nii oli,“ ütles Läänemets.
Kust on koolinoortelt konfiskeeritud e-sigaretid pärit olnud? Kui palju menetlusi ja kui paljude alaealiste suhtes on seoses e-sigarettide väärkasutamisega algatatud?
„Välisriigist postiteenusega sisse toodud e-sigarettide osas teeme koostööd Maksu‑ ja Tolliametiga. Ehk siis omalt poolt kindlasti teavitame, kui saame signaali, et see on kuskilt välismaalt pakiga tulnud. Politsei statistikat selles osas ei kogu,“ kirjeldas Läänemets."Eesti puhul edastatakse vihjeid ka veebipolitseinikele. Sellisel juhul püüame esmalt tuvastada, kas me üldse saame konkreetse isiku seose kasutajakontoga seostatud, sest enamus on anonüümsed kontod. Ehk kas me näeme kellega tegemist on. Kui me saame isiku teada, siis läheb see info piirkonnavanematele edasi nende piirkonnas tegutseva müüja kohta, kes siis omakorda tegutsema hakkavad,“ ütles Läänemets.
„Karistusseadustiku alusel saab politsei tubakatoodete käitlemise korra rikkumise kohaselt põhiliselt tegeleda suurtes kogustes tubakatoodete müüjatega, väikeses koguses tubaka müüjatega siis tehakse põhiliselt mõjutusvestlusi,“ selgitas Läänemets.
„Nagu eelnevalt mainitud, siis enamuses vestlustes alaealiste puhul on politsei täheldanud seda, et e-sigaret on ostetud lapsevanemate poolt legaalsel moel,“ ütles Läänemets.
„Täiendavalt saame välja tuua alaealiste poolt toimepandud väärteod, mille puhul oli tegu tubakaseaduse rikkumisega ning mille juhtumites esineb märksõnu "e-sigaret", "veip" ja "veip". Arvestada tuleb, et eraldi andmevälja tubakatoodete liigi märkimiseks andmestikus ei ole ja ka sündmuse ülevaates ei pruugi olla tubakatoote liik alati mainitud. Seetõttu on tegu hinnanguliste arvudega ja registreeritud väärtegusid võib-olla mõnevõrra rohkem,“ selgitas Läänemets.
„Alaealiste e-sigarettidega seotud väärteomenetlusi oli 2020. aastal 37, 2021. aastal 46, 2022. aastal 43 ning 2023. aastal 32 menetlust. Ja taaskord: politsei saab vastutusele võtta alaealisi ainult siis, kui nad tarvitavad tubakatoodet või sellesarnast toodet,“ rääkis Läänemets.
„Nagu mainitud, siis on järelevalvepädevused ka veel Maksu‑ ja Tolliameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning ka kohaliku omavalitsuse juures. Nende menetluste osas Siseministeerium andmeid ei kogu,“ lisas Läänemets.
Arutelu riigikogu istungil ja lisaküsimused riigikogu liikmetelt.
„Austatud minister! Ma oleks muidugi eeldanud, et teil ikkagi selles mõttes alates maikuust kuni käesoleva aasta jaanuarini on tekkinud natuke laiem vaade sellesse teemasse sisse ja ka võib-olla natuke detailsemalt analüüsi. Aga ma siiski tuleksin selle temaatika juurde tagasi, et punkt üks, tegemist on tervist kahjustava tootega ja selle toote kasutamist me siin saalis ei propageeri, aga ometigi on need tooted täna olemas, me tänavapildis näeme, et inimesed kasutavad neid. Me näeme ka seda tänavapildis, et inimesed kasutavad just nimelt illegaalseid tooteid, mis Eesti riigis on keelatud. Ja nüüd ma korra keeraksin selle matemaatikatehte teistpidi: võib-olla oleks mõistlik, ma ei tea, teatud tooted, sortimendid, tootegrupid lasta Eesti turule niimoodi, et need oleksid legaalsed, aga järelevalve ja kontroll selle üle oleks oluliselt lihtsam, sest must turg ometigi on olemas ja seda teiegi möönsite,“ ütles Mölder.Lisaküsimus: Võib-olla oleks mõistlik teatud tooted, sortimendid, tootegrupid lasta Eesti turule niimoodi, et need oleksid legaalsed, aga järelevalve ja kontroll selle üle oleks oluliselt lihtsam, sest must turg ometigi on olemas ja seda teiegi möönsite?
„Ma iseennast siin valdkonnas eksperdiks ei pea, kuna ametialaselt pole teemaga tulnud süvitsi tegeleda, pole seda valdkonda õppinud kunagi haridusteel ja isegi tarvitaja ka ei ole. Aga minu arvamus, kui isiklikku arvamust küsida, on hoopis vastupidine teile. Ma tean, et erakond Isamaa on alati seisnud selle eest, et võimalikult palju ka e-sigarette ja tubakatooteid oleks kättesaadavad ja see minu arvates ongi probleem. Me näeme, et täna igasugused hea maitsega, toredad sellised veibid, mida igal pool müüakse suhteliselt väikese hinnaga, tunduvad inimestele ohutud. Ja tegelikult minu arvates me näemegi probleemi: mida rohkem me neid kättesaadavaks teeme, seda vähem ohtu seal märgatakse. Nii nagu ma teile ütlesin ka: kahetsusväärselt lapsevanemad isegi ostavad ja jagavad neid oma lastele, rääkimata sellest, et proovitakse neid kuidagi ise osta ja tellida veebist. Muidugi esineb ka juhtumeid, kus, kuna tegemist on e-sigaretiga, tuleb ta kuskile hiljem ka ära viia, nii nagu patareisid kogutakse, kogutakse ka neid, ja me teame, et ka minnakse, lapsed käivad, võtavad patareide seast poest,“ ütles Läänemets.
„Mina ei teeks seda. Mina kaotataks ära kõik maitsed, kui see minu teha oleks. Kõik maitsed, jah. Ja üldse ma ei tea, kas meil e-sigarette vaja on, ja ma ka kindlasti maksustaks oluliselt, kordades rohkem kõiki e-sigarette ja kõiki tubakatooteid, kui vähegi võimalik oleks. Pahed ei ole need, mida peaks kuidagi soosima, ja loomulikult minu arvates ei peaks ka – teie küsimus oli see, et kas me võiksime kättesaadavaks teha – vastupidi, seda müüki tuleb nii kitsaks tõmmata kui võimalik,“ ütles Läänemets.
„Aga seal on see probleem, millele te viitate, et nad on teistmoodi kättesaadavad: e-kaubandus, teised naaberriigid ka, kust on võimalik tellida. Kui meie Eestis e-kaubanduse koha pealt, ma julgen öelda, oleme päris edukad tuvastamaks, mis siia Eestisse tuleb, siis üle piiri saab siin Euroopas kahjuks inimesega väike kogus ikka kaasa liikuda,“ selgitas Läänemets.
„Aga ma arvan, et kogu kompetents asub Sotsiaalministeeriumis ja ka Terviseametis ja teistes ametites. Ma tean, et neil on seal selle teemaga pikalt tegeldud. Seal on ka mingisugused plaanid, kuidas või mismoodi edasi võiks liikuda. Nii et minu arvates probleem on tõsine ja kahjuks vist, nii nagu ma kirjeldasin teile, ei ole probleem pigem nii musta turu probleem, vaid eelkõige on probleem inimeste suhtumise probleem ja tundub, et tegemist on süütu asjaga, aga kahjuks see nii ei ole,“ lisas Läänemets.
Järgmisena anti sõna riigikogu liikmele Kalle Grünthalile.
„Aastal 1920 Ameerika Ühendriikides kehtestati kuiv seadus, mis keelas alkoholi müügi ja impordi, aga vaatamata sellele salaviin ja kõik need asjad hakkasid massiliselt lokkama. Sisuliselt, ütleme, keeluga ei ole võimalik midagi teha. Aga antud näite põhjal ma tahangi tuua selle, et teatavasti e-sigarettides on maitsevedelikke. Need keelati Eestis ära. Aga nagu me teame ka seda, et loodus tühja kohta ei armasta ja kodumaised keemikud on asunud seda asendama. Ja neid asju pakutakse tihtipeale ka parklates. Kas ei oleks mõistlik ikkagi niimoodi, et, ütleme, need keelatud asjad oleksid kontrollitud ja täpsed ja ei oleks tervisele nii ohtlikud, kui need põranda all valmistatud asjad? Ühendriikides oli juba väga suur juhtum selle kohta, kus mustalt toodetud asjad põhjustasid surmasid ja tervisekahjustusi,“ ütles riigikogu liige Kalle Grünthal.
Lisaküsimus: Kas ei oleks mõistlik ikkagi niimoodi, et need keelatud asjad oleksid kontrollitud ja täpsed, ja ei oleks tervisele nii ohtlikud, kui need põranda all valmistatud asjad?
„Ma arvan ka, et lauskeelamisega, täieliku keelamisega tulemust ei saavuta. Siis läheb teistmoodi see küsimus kreeni. Aga siiski, mina isiklikult ei pea õigeks seda, et me võimalikult palju maitseid ja variatsioone siia Eesti turule laseme. Pigem me peaksime tegelema sellega, et neid siia ei tule. Aga neid tuleb ikka siis, kui neid tellitakse ja küsitakse. Võib-olla peame mõtlema sellele, et kui alaealine omab juba e-sigaretti, et võib-olla tuleks see uuesti karistatavaks teha. See oleks väga konkreetne sõnum, ma arvan, kõigile neile, ja paneks ka lapsevanemad mõtlema, et kas ta siis tekitab oma lapsele probleeme või mitte, kui ta seda ostab. Aga eelkõige on küsimus ikka mõistmises ja arusaamises, et tegemist pole täiesti ohutu asjaga, sellel on tervisele mõju. Kui lapsevanemad teadvustavad seda, ma arvan, et väga palju seda probleemi suudaks lahendada,“ vastas Läänemets.
Järgmisena anti sõna riigikogu liikmele Rain Eplerile.
„Oma ühes vastuses te ütlesite, et te ei ole antud teema ekspert. Ma vaatasin järele kuupäeva, Tõnis ja Jaak andsid selle arupärimise juba mais sisse. Kas see võib nüüd olla see efekt, et teie valmistasite kohusetundlikult selle ette, aga kuna riigikogu juhatus ei pannud õigel ajal seda päevakorda, siis on jõudnud ununeda, ning Tõnis ja Jaak on vahepeal jõudnud lahku minna. Aga küsimus on mul tegelikult pigem selle kohta, et teie kui siseturvalisuse valdkonnas ikkagi asjatundja, ma julgen arvata: kumba pidi asjad paremini on toiminud? Kui me võtame alkoholi näite, et ta on täiesti legaalselt müügil, aga suudetakse ikkagi kontrollida üsna hästi, ma julgen öelda, seda alaealisteni jõudmist. Siin e-sigarettide puhul on mindud mingite ainete keelamise teed ja siis tekivad, nagu siin kolleeg Grünthal mainis, mingid isetekkelised ained, ja nii edasi. Kas parem ei oleks see, et on mingi kontrollitud poodide kett või see, kuidas teda müüakse? See ehk kaotab ära musta turu?,“ ütles riigikogu liige Rain Epler.
Lisaküsimus: Kas parem ei oleks see, et on mingi kontrollitud poodide kett või see, kuidas teda müüakse? See ehk kaotab ära musta turu?
„Kõigepealt: ma sain tegeleda arupärimisega siis, kui see minuni jõudis ja öeldi, et see vastamine tuleb. Ma olen valmistunud täpselt sellel hetkel, kui sellest Riigikogu juhatus teada on andnud. Varasemalt ma sellega tegelenud pole,“ selgitas Läänemets.
„Nüüd, mis seda küsimust puudutab, siis ma ei pretendeeri siin mingisugusele tõele, sest ma saan aru, et seal on erinevad loogikad ja on erinevaid arvamusi. Ma pole puutunud kokku ei alkoholi, tubaka ega ka võib-olla teiste toodetega. Siin räägitakse väga palju kanepist. On ka Eestis väga palju neid, kes tahaksid kanepit legaliseerida. Nende väide on see, et meil täna on must turg, kui me Eestis seadustaksime kanepi müügi, siis läheks kõik justkui paremaks ja korda. Tervisespetsialistid seda toetanud ei ole. Pigem öeldakse, et mida vähem asjad kättesaadavad on – kontrollitult mingisugune liikumine peab olema –, seda parem. Kanepi puhul ma pole veel kuulnud, et on keegi tervishoiuspetsialist soovitanud seda n-ö lihtsalt kasutusele võtta. Ja minu arvates täna tubakatoodete puhul on suhteliselt kitsaks tehtud ja piiritletud. Ma sellest lähtun, et kui tervisespetsialistid sellised soovitused on andnud, ju ta siis on kõige õigem. Ma rohkem midagi siia kahjuks lisada ei oska,“ ütles Läänemets.
Lõpetuseks anti sõna arupärimise esitajale, riigikogu liikmele Tõnis Möldrile.
„Kõigepealt aitäh ministrile vastuste eest, aga oleks oodanud natukene sellist sisulisemat ja detailsemat ülevaadet eelkõige selles osas, mis puudutab just nimelt Maksu- ja Tolliameti poolt. Jätkuvalt, ma saan aru ja möönan, et kui me räägime selles valdkonnas sellest terviseaspektist, mida kahtlemata see puudutab, siis see on just nimelt sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi rida ja ka Terviseameti rida ja ka TAI ehk Tervise Arengu Instituudi rida. Aga kui me räägime mustast turust, millele see küsimustik eelkõige keskendus, siis see on Maksu- ja Tolliamet ja see oleks pidanud olema just nimelt Siseministeeriumi ja siseministri vallata,“ ütles Mölder.
„Nüüd tuleme korra selle teema juurde tagasi. Veel kord, keegi ei propageeri tervisele kahjulike toodete kasutamist. See on, ma arvan, üks osa, mida me peaksime siin veel kord üle rõhutama, sest alati, kui sellest teemast keegi julgeb rääkida, siis esimene asi: see silt kleebitakse talle justkui otsa ette. Veel kord, tegemist on tervist kahjustava tootega ja selle kasutamist ei soovita mitte kellelegi,“ selgitas Mölder.
„Aga ometigi me näeme, et väga paljud noored eelkõige kasutavad seda. Veel kord, nii nagu ma ka rõhutasin oma sissejuhatuses, siis veel kord, kasutatakse just nimelt erineva maitsega tooteid, kasutatakse erineva võib-olla värvilahendusega tooteid, erineva kujuga tooteid, mida Eesti turul ei ole lubatud müüa. Aga ometigi need on kuidagi jõudnud noorte inimeste kätte. Ja jätkuvalt, siin on üks selline riigile võib-olla oluline mõttekoht,“ sõnas Mölder.
„Veel kord, noored kasutavad neid tooteid, mis on tervisele kahjulikud. Need tervisekahjud jäävad piltlikult öeldes meie riiki, aga aktsiisiga kokku kogutud raha, mida saaks suunata tagasi tervishoidu – seda siin kahjuks ei ole tehtud. Maksu- ja Tolliamet võiks veel teravamalt selle poole just nimelt pilgu alla võtta, et vaadata, kuidas seda musta turgu vähendada,“ rääkis Mölder.
„Nüüd maksustamine. Me tuleme selle juurde tagasi, mis toimus paar aastat tagasi. Paar aastat tagasi antud toodete aktsiisiga maksustamine oli peatatud või lõpetatud selleks hetkeks ajutiselt. Just nimelt, kuna selle tarbijate hulk oli niivõrd väike, et riik tervikuna eesotsas Rahandusministeeriumiga pidas mõistlikuks mitte nii väikest tarbimist maksustada. Täna me näeme, et maksustamine toimib, me näeme, et tarbimine on olemas. Nüüd on küsimus see, et kuidas seda reguleerida niimoodi rangelt, et jätkuvalt, punkt üks, me ei propageeriks seda enda noortele kasutada, aga punkt kaks on see, et Eesti inimesed, kes seda kasutavad, nad saavad legaalse toote ja nad ei läheks seda illegaalselt turult otsima,“ selgitas Mölder.
„Me oleme näinud Eesti sellises võib-olla teatud ajaloos just nimelt sellist musta turu teket. Näiteks kõige lihtsam näide lähiajaloost on see, kui maksud sõitsid Lätti. Kui Eesti riik hea eesmärgi, ülla eesmärgi nimel tõstis alkoholiaktsiisi lakke, et alkoholi tarbimine väheneks – mis juhtus? Tekkis vastupidine refleks: alkoholi tarbimine suurenes, maksud liikusid Lätti, tervisekahju jäi Eestisse. Mingil hetkel valitsuserakonnad toona vaatasid selle aktsiisipoliitika ringi. Ja veel kord, see ei olnud ju küsimus sellest, et aktsiisipoliitika ümbervaatamisega oleks kuidagi tahtnud valitsuskoalitsioon või parlament alkoholi tarbimist propageerida. Ei, kindlasti mitte. Aga lihtsalt küsimus on selles, et kuidagi oli vaja, punkt üks, see maksupoliitika ümber vaadata, punkt kaks, see must turg likvideerida. Ja selle sammuga see maksude liikumine Lätti peatati,“ rääkis Mölder.
„Teine selline konkreetne näide, mis puudutab snusi või mokatubakat või kuidas iganes me seda nimetame. Isegi siin saalis, kui me mäletame sellist ajaloolist hetke, kus üks minister proovis siit valitsuse loožist antud toodet. Ei ole midagi ette heita, aga võib-olla see polnud see õige hetk ja õige koht. Aga ometigi tarbijad on olemas, see on ehe näide sellest,“ kirjeldas Mölder.
„Ja jätkuvalt, Eesti riigis on need jätkuvalt keelatud. Aga nüüd on teatud tooted Eesti riigis lubatud. See must turg, me teame, et põhjariikidest, eelkõige Rootsist, toodi neid tooteid Eesti turule massiliselt sisse. Ma veel kord rõhutan, massiliselt. Kui nende toodete analoogid said Eestis legaalseks, siis must turg kukkus kokku. Eesti riigil oli võimalik kokku koguda nii-öelda aktsiisiraha sellelt teemalt, saada makse. Ja teine pool oli see, et meil oli võimalik seda legaalset turgu jälgida ja vastavalt sellele olukorrale kas keerata vinti veel tugevamalt peale või siis lasta sellel turul lihtsalt toimida,“ rääkis Mölder.
„Samamoodi on tubakapoliitikaga. Ma tulen e-sigarettide juurde tagasi. Me peaksime vaatama, mida teevad meie lähiriigid Läti, Leedu, Soome. Kui seal on see poliitika natukene teistsugune, siis midagi pole teha. Tänane ühiskond on piisavalt mobiilne, et ta leiab kiired ja lihtsad lahendused, kuidas see must turg tekiks. Tänast internetiajastut arvestades on ka see must turg võimalikult ruttu tekkima ja sealt tekivadki needsamad ohud. Keelatud vili on kõige magusam, noored tahavad neid tooteid katsetada ja midagi pole teha,“ kirjeldas Mölder.
„Kui on olemas nõudlus, kui on olemas tarbimine ja on olemas ka mustal turul pakkujad ning kui need kolm osapoolt saavad omavahel kokku, siis see on kahtlemata väga suur väljakutse. Nii et siit ka üleskutse veel kord Siseministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile, et jätkuvalt selle musta turu probleemiga tuleb tegeleda. Selle musta turu likvideerimisega tuleb tegeleda ja jätkuvalt vaadata seda, kuidas seda tervist kahjulikku toodet ohjata Eesti riigis niimoodi, et see ei satuks, punkt üks, noorte ja alaealiste kätte ja, punkt kaks, me ei propageeriks seda. Aga kui on olemas inimesed, kes seda tarbivad, et veel kord, nad saaksid selle toote legaalseid vahendeid pidi, mitte ei kasutaks musta turgu,“ ütles Mölder.
Allikad:
Riigikogu koduleht
Riigikogu Youtube kanal