Värske Eurobaromeetri järgi suitsetavad Eesti elanikud võrreldes varasemaga aina vähem ja igapäevaste suitsetajate osakaal on langenud 18%-ni. 2020. aasta andmeid 2017. aastaga võrreldes on suitsetajate osakaal vähenenud 5% võrra ja 2006. aastaga võrreldes 15%.
„Suitsetamisest loobumine on üks mõistlikumaid tegusid, mida inimene oma tervise heaks teha saab. Suitsetamisest tingitud tervisekahjustused röövivad suitsetajatelt eluaastaid ja perekondadelt lähedasi. Kuigi suitsetamisest on väga raske loobuda, siis üha enam Eesti suitsetajatest on sellega edukalt hakkama saanud,“ ütles MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti tegevjuht Ingmar Kurg.
Euroopas on igapäevaseid suitsetajaid keskmiselt 23% elanikkonnast. Kõige enam on igapäevaseid suitsetajaid Kreekas (42%), Bulgaarias (38%), Horvaatias (36%), Lätis 32% ning Tšehhis ja Rumeenias (mõlemas 30%). Kõige vähem on igapäevaseid suitsetajaid Rootsis (7%), Hollandis ja Ühendkuningriigis (mõlemas 12%), Soomes (15%) ning Taanis (16%). Eesti ja Iirimaa jagavad 18% igapäevaste suitsetajate osakaaluga 6.-7. kohta Euroopa kõige vähem suitsetavate riikide edetabelis.
Keskmine suitsetaja
Euroopa keskmine igapäevasuitsetaja suitsetab päevas 14,2 sigaretti. Igapäevasuitsetajad suitsetavad päeva jooksul Kreekas 18,3 sigaretti, Lätis, 12,7, Leedus 12,6, Eestis 12,5, Soomes 11,9 ja Rootsis 9,1 sigaretti.
„Nii Euroopas kui ka Eestis on tavapärane, et suitsetajaid on rohkem meeste seas,“ ütles Kurg. Eurobaromeetri järgi suitsetas Eestis meestest 22% ning naistest 16%. Euroopa vastavad keskmised näitajad on 26% ja 21%.
Alternatiivsete toodete proovimine ja kasutamine
Teiste tubaka- ja nikotiinitoodete seast kasutab Eesti elanikkonnast igapäevaselt või aeg-ajalt vesipiipu 8% (Euroopas keskmiselt 3%), tubakaga või tubakavaba snusi 3% (Euroopas 2%), e-sigarette 2% (Euroopas 2%) ning kuumutatava tubaka tooteid 1% (Euroopas 1%). Eesti elanikest on vesipiipu vähemalt korra proovinud 46%, e-sigaretti 25%, snusi 19% ja kuumutatavat tubakat 8%.
Eurobaromeetri uuringus selgus, et 84% Eesti ja 76% Euroopa endistest suitsetajatest ja suitsetamisest loobumist proovinutest ei kasutanud loobumiseks ühtegi abivahendit. 13% nii Eestis kui ka Euroopas kasutas nikotiini asendusravi tooted nagu näiteks nikotiiniplaastreid ja nikotiininätse. 7% Eestis ja 11% Euroopas kasutas suitsetamisest loobumiseks e-sigaretti. Suitsetamisest loobumise nõustamist kasutas Eestis 3% ja Euroopas 6%.
„Eesti tulemused viitavad, et ka meil on vähem kahjulikud tooted nagu e-sigaretid osutunud efektiivseks suitsetamisest loobumise vahendiks. Esmalt asendatakse suitsetamine alternatiivse toote kasutamisega ja hiljem loobutakse alternatiivsest tootest. Selle kinnituseks on asjaolu, et koos suitsetamise leviku vähenemisega ei ole võrdeliselt kasvanud alternatiivsete toodete kasutamine,“ lisas Kurg.
Teadlikkus alternatiivsetest toodetest
Kurg tõi välja, et alternatiivsete toodete kahjulikkusesse suhtumine on Euroopas väga erinev. “Kui 12 riigis leidis üle 66% vastanutest, Eestis 89%, et ka alternatiivsete toodete kasutamine kujutab endast teatud ohtu tervisele, siis ülejäänud riikides oli sellisel arvamusel palju vähem inimesi. Näiteks Rumeenias oli samal seisukohal vaid 36% elanikest ning 64% ei omanud seisukohta või leidsid, et alternatiivsed tooted on tervisele ohutud,” selgitas Kurg.
Eurobaromeetri järgi on 2017. aastaga võrreldes kõige enam kasvanud alternatiivsete toodetega seotud teadlikkuse Ühendkuningriigis. “Selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et Ühendkuningriigis on viimastel aastatel soovitatud suitsetajatel proovida e-sigareti abil suitsetamisest loobumist ning seejuures on ausalt öeldud, et e-sigareti kasutamine ei ole täielikult ohutu, kuid võrreldes suitsetamisega kordades vähem kahjulik,” põhjendas Kurg Ühendkuningriigi muutusi.
Inglismaa Terviseamet tutvustab, kuidas e-sigareti abil suitsetamisest loobuda
Uuringus küsiti ka inimeste arvamust, kas alternatiivsete toodete kasutamine peaks olema keelatud kohtades, kus suitsetamine on juba keelatud. Sellega nõustujaid oli kõige enam Eestis (87%), Soomes (86%) ja Rootsis (85%). Samal ajal nõustus sellega vaid 51% Austria, 52% Rumeenia ja 55% Bulgaaria elanikest.
E-sigareti vedelike maitsed
Eurobaromeetriga uuriti ka arvamust e-vedelike maitsete keelamise suhtes. Eestis on e-vedelike maitsed keelatud ja Eurobaromeetri järgi on 67% siinsetest vastajatest selle keelu poolt. Eestis ja veel 13 Euroopa riigis oli üle poole vastanutest maitsete keelamise poolt, ülejäänud uuringus osalenud 13 riigi vastanute seas olid enamus e-vedelikes maitsete keelamise vastu. Kõige enam oldi e-vedelike maitsete keelamise vastu Tšehhis, Itaalias ja Portugalis.
“Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus maitsestatud e-vedelikud on keelatud. See aga ei ole tegelikult ära kaotanud nendes maades maitsestatud e-vedelike kasutamist, sest e-vedelikke maitsestatakse iseseisvalt. See omakorda on kasvatanud huvi e-vedelike iseseisva kokkusegamise vastu. Kui maitsestatud e-vedelike keelamisega sooviti midagi paremaks muuta, siis tulemus on hoopis vastupidine ja suurendati õnnetuste tekkimise ohtu. Võiks isegi öelda, et maitsestatud e-vedelike müügi keelanud riigid jooksevad ajaga võidu, kellel juures esimesena suur õnnetus juhtub, et sellega tõestada maitsekeelu ohtlikkust,” kirjeldas Kurg.
Suitsetamine on endiselt suurim välditav terviserisk Euroopas, kus sellest tingitud terviskahjude tõttu sureb igal aastal 700 000 inimest. Ligikaudu 50% suitsetajatest sureb enneaegselt, mistõttu kaotatakse iga suitsetaja kohta keskmiselt 14 eluaastat.
Eurobaromeetri koondtulemused ja lühiraportid riikide kohta on leitavad Euroopa Komisjoni veebilehel
