Hiljutisest uuringust ilmnes, et suitsetajad loobuvad suitsetamisest palju suurema tõenäosusega, kui nad elavad rohelises naabruskonnas. Kõrgeima tasemega rohelistes piirkondades elavate inimeste seas on 20% vähem suitsetajaid, kui vähese rohelusega piirkondades.
Siiski ei tähenda rohelises naabruskonnas elamine veel seda, et suitsetamisega üldse ei alustataks. Ka väga hea tasemega rohepiirkonnas elavate inimeste seas on neid, kes alustavad suitsetamisega, kuid nende elukeskkond toetab neid palju kiiremini sellest pahest loobuma. Uuringu kohaselt on sellistes piirkondades suitsetamisest loobumine 12% võrra suurem.
Elukeskkonna rohelisus on üks suitsetamisest loobumist mõjutav tegur. Uuringu autorid tõid välja, et rohealadele sarnast mõju suitsetamisest loobumisele omab ka leibkonna sissetulek. Mida kõrgem on leibkonna sissetulek, seda suurema tõenäosusega loobutakse suitsetamisest.
Uuringu autorid leiavad, et kohalikke rohealasid tuleb kaitsta ja arendada, et maksimeerida neist saadav kasu rahvatervisele. Rohealadele juurdepääse parandamise positiivne mõju suitsetamise leviku vähendamisele võib olla tähelepanuta jäetud aspekt rahvatervise strateegias.
Uuring viidi läbi Inglismaa täiskasvanud elanikkonna esindusliku valimi (8059 inimest) abil. Uuringus hinnati elukeskkonna rohelisuse taset ning selle seost suitsetamise ja suitsetamisest loobumisega.
Uuring avaldati teadusajakirjas Social Science & Medicine
Pilt: Unsplash
