„Aktsiisipuhkus võimaldab kasutajad tagasi tuua legaalsete ja laboratoorselt testitud toodete soetamise juurde. Nii saab parandatud 2018. aastast kehtinud viga, kui ülikõrge e-vedelike aktsiisi tõttu lõi õitsele salaturg ja piirikaubandus,“ ütles riigikogu liige ja parlamendi suitsuvaba Eesti toetusrühma esimees Tarmo Kruusimäe.
Erinevate hinnangute järgi moodustavad Eesti e-vedelike turust 62-80 protsenti isesegatud, üle piiri toodud või salaturult ostetud e-vedelikud. „Aktsiisi jõustumise järel hakkasid e-sigareti kasutajad endale e-vedelikke ostma Lätist ja Venemaalt, kus hinnad on kordades väiksemad kui Eestis. Samuti muutusid e-sigaretid ja e-vedelikud alaealistele kättesaadavamaks, sest kahjuks on tihti salaturul nii nende müüjateks kui ka ostjateks alaealised,“ selgitas Kruusimäe.
„Eesti rahvatervise pikaajaline eesmärk on suitsetamiskahjude vähendamine ning alternatiivsed vähem kahjulikud tooted pakuvad selleks hea võimaluse. Eesti eeskujuks peaksid olema Euroopa riigid, kes on mõistnud, et vähem kahjulike toodete nagu e-sigarettide abil saab edukalt suitsetamisest loobuda ja seeläbi vähendada suitsetamist. Eestigi peaks seadma endale eesmärgiks saada suitsuvabaks riigiks ja seejuures edukalt ära kasutama vähem kahjulikes toodetes peituvat potentsiaali,“ lisas Kruusimäe.
Kruusimäe sõnul on Eesti e-sigareti must turg nagu taburet püsinud neljal jalal – ülikõrge aktsiisimäär, maitsete keeld, e-kaubanduse keeld ja mitmed muud pisipiirangud. „1. aprillist murrame salaturu taburetilt aktsiisi jala, et muuta legaalsed e-sigareti vedelikud konkurentsivõimelisemaks. Teised tabureti jalad vajavad veel murdmist, et tagada täiskasvanutele mitmekülgne ja kontrollitud valikuvõimalus suitsetamisest loobumiseks vähem kahjulike toodete abil,” sõnas Kruusimäe.