Ajal, mil arenenud riigid seavad üksteise võidu aina ambitsioonikamaid plaane saada suitsuvabaks, on arenguriikides käimas tõsine võitlus suitsetamist vähendavate toodete vastu. Uus-Meremaa on seadnud endale äärmiselt ambitsioonika eesmärgi saada suitsuvabaks juba aastaks 2025. Hiljuti otsustati seal, et eesmärgi saavutamiseks on kasulik pakkuda suitsetajatele vähem kahjulikke alternatiive nagu e-sigarette, mis aitavad efektiivselt suitsetamisest loobuda. Sarnast strateegiat kasutab ka Ühendkuningriik, mille suitsuvabaks saamise eesmärk on seatud aastaks 2030.
Samal ajal käib aga paljudes arenguriikides võitlus vähem kahjulike toodete vastu. India ja Türgi on juba e-sigaretid ära keelanud. Miks India otsuse tõttu lükkus maailma suitsuvabaks saamine edasi oleme juba ka varem kirjutanud. Viimased uudised Indiast on näidanud, et selle otsuse järel tekkis Indiasse e-sigarettide salaturg, kuid suur hulk naasis suitsetamise juurde, mistõttu on kasvanud suitsetajate hulk. Kindlasti on see toonud kasu India riiklikele tubakaistandustele ja sigaretivabrikutele.
Kui Türgis e-sigaretid keelustati, siis soovitas sealne president e-sigareti kasutajatel teed juua. Võimalik, et teed hakatigi rohkem jooma, kuid hiljutised uuringud on näidanud, et e-sigareti kasutajad pöördusid suuresti tagasi tavaliste sigarettide suitsetamise juurde, mistõttu on Türgis suitsetajate osakaal kasvanud.
Miks arenguriikides vähem kahjulike alternatiivide vastu võideldakse?
Mõneti võib seda seletada taoliste riikide sooviga kaitsta oma tubakatööstust. Tihti on tubakaistandused ja sigaretivabrikud riigi omanduses. Samas kõigil arenguriikidel ei ole oma tubakatööstust.
Viimase aasta jooksul on arenguriikides toimuva vähem kahjulike toodete vastases sõjas võtnud juhtrolli Bloomberg Philanthropies, mille looja ja rahastaja on ameerika miljonär ja meediamogul M. Bloomberg. Kuigi see organisatsioon väidab, et nad võitlevad suitsetamise vastu, siis nende ainuke välja pakutud lahendus keelustada vähem kahjulikud tooted sellele kaasa ei aita.
Miks vähem kahjulike toodete keelamine arengumaades teeb rohkem kahju kui toob kasu?
Paratamatult tekib küsimus, miks peaks keegi tahtma ära keelata tooted, mis teaduslikult tõendatult aitavad suitsetajatel efektiivselt suitsetamisest loobuda? Miks ei investeerita hoopis arenguriikide suitsetamisest loobumise nõustamise teenuse loomisesse ja selle töös hoidmisse? Eestiski on kummalisel kombel suitsetamisest loobumise nõustamise rahastamine jäetud unarusse. Kas oleme tubaka valdkonnas tasahilju liikumas arenguriikide suunas? Loodame, et Eesti siiski on piisvalt arenenud riik ja meist saab suitsuvaba riik.