Kui oled proovinud või proovimas suitsetamisest loobuda, siis oled ilmselt kuulnud asjakohast soovitust võtta kasutusele e-sigaret, sest need on võrreldes tavasigarettidega vähem kahjulikumad. University College Londoni teadlaste uuring näitas, et ainuüksi 2017. aastal loobus Inglismaal üle 50 000 inimese suitsetamisest tänu e-sigarettidele.

On tõsi, et enamik suitsetamisega seotud haigusi põhjustavaid ühendeid ei leidu e-sigarettides. Seega on e-sigareti kasutamine ehk veipimine selles mõttes vähem kahjulikum. Kui sa ei ole kunagi suitsetanud, siis ei ole soovitatav veipimisega alustada.

 

E-sigarettides kasutatav e-vedelik sisaldab tavaliselt propüleenglükooli ja glütseriini segu. Mõlemat peetakse allaneelamiseks ohutuks ja kuigi neid ei ole ametlikult märgistatud sissehingamisel ohutuks, leiti 2020. aasta kliiniliste uuringute ülevaates, et need avaldavad vähe mõju kopsufunktsioonidele ega põhjusta märkimisväärset ärritust.


E-vedelikud sisaldavad lisatakse mitmesuguseid sünteetilisi lõhna- ja maitseaineid, mis peavad vastavalt eeskirjadele olema ohutud kasutamiseks. Euroopa Liidus kehtib 2014. aastast tubakadirektiiv, mille järgi peavad kõik e-vedelikud läbima enne müügile lubamist laboratoorse kontrolli. Selle käigus tehakse kindlaks, kas e-vedelik ja selle kuumutamisel tekkiv aur on kasutajale ohutu. Taolist kontrolli teostavad ainult Euroopa Liidu poolt sertifitseeritud laborid, Eestis sellist laborit ei ole.

Eestis on lubatud müüa vaid tubaka ja mentooli maitsega e-vedelikke. Aga igaüks, kes on kunagi mõnda välismaa e-sigareti poodi piilunud, teab, et seal on saadaval mitmesuguseid maitseid. Lisaks traditsioonilistele tubaka- ja mentoolimaitseainetele leidub veel ka puuvilja- ja tsitrusemaitseid ning isegi e-vedelikke, mis maitsevad nagu pagaritooted.

Väljaspool ELi tasub e-vedelike maitsetega ettevaatlik olla

E-vedelike uurimisel on selgunud, et mõned maitsed võivad olla tervisele kahjulikud, sest nende maitsete saamiseks kasutatakse ühendeid, mis sisehindamisel võivad põhjustada ärritusi. Ühes 2016. aasta uuringus selgus, et maasika maitse saamiseks kasutatavad ained võivad sissehingamisel põhjustada kopsu rakkudes ärritusi ja kahjustusi.

2019. aastal läbi viidud uuring tuvastas, et puuvilja maitsed, mille saamiseks kasutati akrüülnitriili ja akroleiini, võivad põhjustada kopsuärritust. Üks rühm, aldehüüdid, mida kasutatakse tavaliselt vanilli, kirsi ja kaneeli maitse loomiseks, võivad tekitada hingamisteede ärritusi.

Euroopa Liidus taolisi e-vedelikke müügile ei lubata, kuna nende tervist kahjustav toime on teada. Kuna kõikjal maailmas ei ole samasuguseid laboratoorseid e-vedeliku kontrolle kehtestatud, siis tasub e-vedelike ostmisel ettevaatlik olla. Kindlasti tuleb vältida e-vedelike soetamist salaturult, oma tervisega ei tasu riskida.

Allikad:
BBC Science Focus
Euroopa Komisjon

Üles