Riigikogu otsustas piirikaubanduse ja salaturu ohjamiseks peatada e-sigareti vedelike aktsiisi kogumise. Aktsiisi kogumine peatub 1. aprillil 2021 ning paus kestab 31. detsembrini 2022. Hinnanguliselt 62-80% Eesti e-vedeliku turu mahust moodustavad isesegatud, üle piiri toodud või salaturult ostetud e-vedelikud.
„Aktsiisi kogumise peatamine võimaldab kaupmeestel langetada e-vedelike hinda ja niimoodi pakkuda laboratoorselt kontrollitud ja ohutuid tooteid konkurentsivõimelisema hinnaga. Suitsetamisest loobuda soovijad leiaksid taas tee vähem kahjulike e-sigarettide juurde, mis on tõestatult efektiivsed suitsetamisest loobumise vahendid. Maksupausi ajal kogutakse e-sigareti turu kohta andmeid ja nende põhjal tehakse järeldusi edasisteks sammudeks,“ ütles riigikogu liige ja parlamendi suitsuvaba Eesti toetusrühma esimees Tarmo Kruusimäe.
“Eesti kogemus e-vedelike ülemaksustamisega on kindlasti õpetlik kogemus ka teistele riikidele. Kui laboratoorselt kontrollitud legaalsed tooted muudeti tarbijatele ülemäära kalliks, siis tuli asemele salaturg, isesegamine ja piirikaubandus. Läti on lähim koht, kus Eesti e-sigareti kasutajad saavad endale meelepärase maitsega Euroopas kokku lepitud nõuetele vastavaid e-vedelikke osta. Osad e-sigareti kasutajad aga hakkasid hinnatõusu tõttu taas tavalisi sigarette suitsetama, mis on tervisele kordades kahjulikum,” kirjeldas MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti tegevjuht Ingmar Kurg.
Tarmo Kruusimäe sõnul on Eesti rahvatervise pikaajaline eesmärk suitsetamiskahjude vähendamine ning alternatiivsed vähem kahjulikud tooted pakuvad selleks hea võimaluse. “Eesti eeskujuks peaksid olema Euroopa riigid, kes on mõistnud, et vähem kahjulike toodete abil saab edukalt suitsetamisest loobuda ja seeläbi vähendada suitsetamist. Eestigi peaks seadma endale eesmärgiks saada suitsuvabaks riigiks ja seejuures edukalt ära kasutama vähem kahjulikes toodetes peituvat potentsiaali,“ lisas Kruusimäe.
Parlamendi aruteludes toodi välja, et kuigi e-vedeliku aktsiisi kogumise peatamine toob e-sigareti kasutajaid legaalsele turule tagasi, siis ka edaspidi lisatakse e-vedelikele maitsestajaid, saamaks meelepärase maitsega e-vedelik. Valede komponentide kasutamine kujutab endast ohtu tervisele, mistõttu leidsid mitmed saadikud, et kaotada tuleks ka maitsete piirang, et Eesti e-sigareti kasutajatele oleks tagatud võimalus soetada meelepärase maitsega valmis e-vedelikke, sest vaid nii saavad tarbijad kindlad olla, et nende poolt ostetud tooted on ohutud.
“Eesti e-sigareti must turg on nagu taburet püsinud neljal jalal - ülikõrge aktsiisimäär, maitsete keeld, e-kaubanduse keeld ja muud piirangud. Täna murrame salaturu taburetilt aktsiisi jala, et muuta legaalsed e-sigareti vedelikud konkurentsivõimelisemaks. Kõigi ühine huvi on pakkuda täiskasvanutele mitmekülgsemat valikuvõimalust suitsetamisest loobumiseks vähem kahjulike toodete abil,” sõnas Kruusimäe
Alates 2018. aastast on Eestis kehtinud e-vedeliku aktsiis 0,2 eurot ühe milliliitri kohta. Aktsiisi jõustumise järel hakkasid e-sigareti kasutajad endale e-vedelikke ostma Lätist ja Venemaalt, kus hinnad on mitu korda väiksemad. Samuti kasvas e-vedelike salaturg, kus tihti on nii müüjateks kui ka ostjateks alaealised. Täiendava põhjuse salaturult või piiri tagant e-vedelike soetamiseks andis 2019. aastal kehtima hakanud piirang, mille järel võib Eestis müüa ainult maitseta või tubaka maitsega e-vedelikke.