Uus-Meremaal on suitsetajatele tagatud lihtne juurdepääs reguleeritud e-sigarettidele, sh maitsetega e-sigarettidele. Neid müüakse täiskasvanutele mõeldud tarbekaubana litsentseeritud jaemüügikohtades – sarnaselt sigarettide ja alkoholi müügile. Nii toimib süsteem ka mitmetes teistes riikides nagu Ameerika Ühendriigid ja Kanada, kuid Uus-Meremaa valitsus käsitleb e-sigaretti kui võimalust suitsetamiskahjude vähendamise strateegias.
Austraalia on seevastu võtnud kasutusele meditsiinilise lähenemisviisi, mille eesmärk on eelkõige takistada veipimise levikut noorte hulgas. E-sigaretid on müügil ainult apteekides, kus nõutakse sageli arsti retsepti. Enamik maitsetega e-sigarette on keelatud. Samas tuleb arvestada, et Austraalias on tekkinud ulatusilk e-sigarettide salaturg, kus müüakse igasuguseid e-sigarette, kuid nende päritolus ega ohutuses ei saa kindel olla.
Trende analüüsides tuvastasid teadlased, et Uus-Meremaa majanduslikult vähekindlustatud elanikkonna ja põlisrahvaste kogukondades on suitsetamine vähenenud Austraaliaga võrreldes kuni kolm korda kiiremini. Seitsme aasta jooksul vähenes suitsetamise levimus madalama sissetulekuga inimeste hulgas kolm korda kiiremini kui Austraalias (Uus-Meremaal 12 protsenti aastas võrreldes 4 protsendiga Austraalias). See peegeldab märkimisväärset erinevust e-sigareti kasutamise levikus (15,8 protsenti Uus-Meremaal võrreldes 2,8 protsendiga Austraalias 2023. aastal).
See on silmapaistev muutus, sest ajalooliselt on madala sissetulekuga inimesed loobunud suitsetamisest oluliselt vähem kui teised. Kuid Uus-Meremaal on suitsetamise levik vähenenud neis kogukondades viimasel ajal kiirem kui elanikkonnas üldiselt. Ajavahemikul 2019-2023 on Uus-Meremaa māori elanikkonna hulgas suitsetamine vähenenud peaaegu kolm korda kiiremini kui Austraalia põliselanike seas (vastavalt 16 protsenti aastas võrreldes 6 protsendiga aastas). See suundumus on kooskõlas kasvanud igapäevase veipimisega māoride hulgas (23,5 protsenti), võrreldes Austraalia põliselanikega (6,5 protsenti).
Suitsetamise kiire vähenemine māori elanikkonna hulgas on teravas kontrastis tulemustega, mida on toonud põlisrahvaste kogukondades kasutusel olnud traditsiooniliste suitsetamisest loobumise meetodite ja rahvatervise kampaaniate kasutamine. Austraalia „Close the Gap“ ja muude algatustega tehtud intensiivsed jõupingutused on andnud pettumust valmistavaid tulemusi: kõige kehvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate inimeste hulgas on suitsetamise levimus kolm korda kõrgem kui kõige paremal järjel olevate inimeste hulgas – ja see lõhe on suurenemas.
Suitsetamine on peamine tervisealase
ebavõrdsuse põhjustaja
Peamine tervisealase ebavõrdsuse põhjustaja on suitsetamine, mis on üha enam koondunud sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras elavate elanikkonna rühmadesse. See väljendub suitsetamisega seotud haiguste ja surmajuhtumite mõjus. Ühiskonna kõige kehvemal ja kõige paremal järjel elavate rühmade oodatav eluiga erineb oluliselt – poole sellest vahest põhjustab suitsetamine.
Teadlased tõid välja, et e-sigareti kasutusele võtmine suitsetajate hulgas omab potentsiaali vähendada neid erinevusi, pakkudes riskirühmadele tõhusat ja palju vähem kahjulikku alternatiivi suitsetamisele.
Suitsetamine viib rahakotist rohkem kui e-sigaret
Suitsetamine paneb kehvemal järjel elavad kogukonnad ka tõsise rahalise koormuse alla. Austraalias ja Uus-Meremaal on maailma kõrgeimad sigarettide hinnad. Seevastu e-sigareti kasutamine maksab Austraalias keskmiselt umbes 20 protsenti vähem kui suitsetamine.Keskmine Austraalia suitsetaja on kahjuks võtnud kasutusele salaturult pärit e-sigareti, mis säästab küll kasutaja jaoks aastas üle 9000 Austraalia dollari (ligi 5500 eurot) - raha, mida saab kasutada selliste vajaduste katmiseks nagu toit, riietus, parem eluase ja muidu tervislikum eluviis. Samas ei ole illegaalsete e-sigarettide puhul teada, kas need on ohutud – see on risk, mis ei kompenseeri kokkuhoidu.
Trende analüüsides leidsid teadlased, et Austraalia ja Uus-Meremaa erinevused regulatsioonides on ka elanikkonda mõjutanud märkimisväärselt erinevalt. Uus-Meremaa üldine suitsetamise levik langes hämmastava kiirusega - 14,5 protsendilt 6,8 protsendile seitsmeaastase uuringuperioodi jooksul. Seevastu Austraalias vähenes suitsetamismäär vaid 5 protsenti aastas, 12,2 protsendilt 8,3 protsendini.
Suitsetamise leviku langused on tihedalt seotud e-sigareti kasutamise muutustega. 2023. aastal kasutas igapäevaselt e-sigaretti 9,7 protsenti Uus-Meremaa täiskasvanutest - peaaegu kolm korda rohkem kui Austraalias, kus see oli 3,5 protsenti. Mõlemas riigis oli kõige kõrgem e-sigareti kasutusele võtmine just neis vanuserühmades, kus vähenes kõige kiiremini suitsetamise levik.
Sellest järeldasid teadlased, et suitsetamise vähenemine Uus-Meremaal on suure tõenäosusega seotud suurenenud e-sigareti kasutamise levikuga ja valitsuse toetusega suitsetamise kahjude vähendamisele. Teadlased tõid välja, et kuigi läbilõike-uuringute abil ei ole võimalik lõplikult tõestada, kas muutuse põhjuseks oli ainult e-sigareti kasutusele võtmine. Suitsetamise leviku muutusi võivad mõjutada ka teised riikidevahelised erinevused. Alternatiivseid selgitusi kaaludes pidasid teadlased neid siiski ebatõenäoliseks.
Austraalia ja Uus-Meremaa tubakapoliitika ja demograafilised näitajad on üldjoontes sarnased. Lisaks otsisid teadlased teisi võimalikke tegureid, mis võisid uuringuperioodil kaasa aidata suitsetamise leviku vähenemisele. Nende hulka kuulusid muutused tubakatoodete maksustamises; sigarettide standardiseeritud pakendite kehtestamine; COVID-19 pandeemia ja sellega seotud majanduslangus; ning kuumutatud tubakatoodete kättesaadavus (ainult Uus-Meremaal). Teadlased ei suutnud tuvastada häid tõendeid selle kohta, et mõni neist oleks mänginud olulist rolli suitsetamise leviku muutusel.
Kuna e-sigareti kasutusele võtmine on olnud Uus-Meremaa edu peamine tegur, siis järeldasid teadlased, et tarbijasõbralikum reguleeriv mudel koos valitsuse toetusega võiks oluliselt vähendada suitsetamise levikut ka Austraalias ja teistes karmide piirangutega riikides. Teadlaste sõnul on e-sigareti kasutusele võtmises selge potentsiaal, mida ka teised riigid saaksid kasutada, et vähendada nii terviseprobleeme kui ka madala sissetulekuga ja põlisrahvaste kogukondade rahalist stressi.
Teadlased leidsid, et lahenduseks ei ole e-sigareti keelustamine või selle maha surumine, vaid e-sigarettide mõistlik reguleerimine. Inimesi tuleb julgustada suitsetamisest loobuma, rakendades samal ajal mõistlikke meetmeid noorte kaitsmiseks. Teadlaste hinnangul on Uus-Meremaa näidanud, mis toimib ja teised riigid võiks sellele tähelepanu pöörata.
Allikas:
Teadusajakiri Addiction, DOI
