Londoni Bruneli ülikooli uuringu järgi võiks Inglismaa riiklik tervishoiuteenistus (NHS) säästa aastas 500 miljonit naela (umbes 582 miljonit eurot), kui pooled Inglismaa täiskasvanud suitsetajatest hakkaks hoopis e-sigaretti kasutama.

Kuigi suitsetamise kahjulik mõju on laialt teada, on sellegipoolest suitsetamine Inglismaale endiselt suurim ennetatavate haiguste ja enneaegsete surmade põhjustaja. Suitsetamine põhjustab Inglismaal igal aastal ligikaudu 74 600 surmajuhtumit, aastatel 2019-2020 oli Inglismaa haiglates hinnanguliselt 506 100 suitsetamise kahjulikust mõjust põhjustatud vastuvõttu.

Inglismaa riiklikul tervishoiuteenistusel (NHS) kulub igal aastal hinnanguliselt 2,5 miljardit naela suitsetamisest põhjustatud haiguste raviks ja valitsus on otsustanud neid kulutusi kärpida. 2019. aastal teatas valitsus ambitsioonist muuta Inglismaa 2030. aastaks suitsuvabaks ning loodetakse, et selle käigus suitsetajad loobuvad suitsetamisest või lähevad üle väiksema riskiga toodetele nagu näiteks e-sigarettide kasutamisele.

„Vähk, südamehaigused, insult, krooniline bronhiit ja emfüseem on viis peamist suitsetamisest põhjustatud haiguste kategooriat. Sellised haigused koormavad oluliselt riiklikku tervishoiuteenistust, mis on juba praegu kasvava surve all,“ ütles Londoni Bruneli ülikooli professor Francesco Moscone.

„Kuigi osade vähendatud riskiga toodete pikaajaline mõju on veel teadmata, siis teame varasematest uuringutest, et traditsiooniliste sigarettide alternatiivid vähendavad 90% kokkupuudet kemikaalidega, mis on peamised terviseriskid.“

Ajakirjas British Journal of Healthcare Management avaldatud uuringu jaoks arvutas professor Moscone, et klassikaliste sigarettide suitsetajal, kes läheb üle vähem kahjuliku toote kasutamisele, väheneb suitsetamisega seotud haiguste esinemissagedus 70%. See põhines asjaolul, et nad ei puutuks enam kokku traditsioonilistes sigarettides sisalduvate kahjulike kemikaalidega.

„Kui suitsetajad läheksid üle vähem kahjulike toodet kasutamisele, vähendaks see oluliselt survet riikliku tervishoiuteenistuse eelarvele ja vabastaks haiglaressursid teiste haiguste ravimiseks,“ lisas Mascone.

Allikad: Londoni Bruneli Ülikool 
Ajakirjas British Journal of Healthcare Management, DOI
Üles