See tähendab, et minister pani parlamendi kahvlisse andes riigikogule käsu, kuidas peab käituma: kui hääletate alternatiivseid tubakatooteid puudutavad muudatused sisse, siis katkestan eelnõu arutamise ja ELi direktiiv jääb üle võtmata ning sellisel juhul arvestage riigile tulevate trahvidega. Minu jaoks jääb arusaamatuks, kas selline ongi demokraatia, kus minister võib esitada riigikogule ultimaatumeid.
Ministri jonn
Tervise Arengu Instituudi hinnangul on Eestis tubakatoodete tarvitajaid umbes 20% täisealistest. Kiire arvutus näitab, et 20 kohta Riigikogus valime meie, tubakatoodete tarvitajad – see on väga suur osa.Mida teie arvate, kas Eesti suitsetajatel peab olema ligipääs kõige paremale ja uuemale teadusele ja kas Eestis peavad olema kättesaadavad kõikvõimalikud sigarettidest vähem kahjulikud tooted, mille abil on lihtne suitsetamisest loobuda? Või kas sigaretid peaksid olema vähem kättesaadavamad? Need on retoorilised küsimused, vähemalt minu jaoks.
13. veebruaril riigikogus toimunu näitab, et suitsetajate õigustel jalge alla tallamine ja mõnitamine jätkub kiirenevas tempos. Ma kahtlen, kas viimase aja arutuid tubakapoliitika otsuseid julgeb keegi üldse muutma hakata.
Senine tubakapoliitika
Lühikokkuvõte 13. veebruari istungile eelnenud Eesti tubakapoliitikast: 1) E-sigarettide maitsete keelustamine alates käesoleva aasta 1. juulist (see rahvatervislik idee tuli rahandusministeeriumist ning sotsiaalministeerium kirjutas selle ilma teadusliku põhjenduseta seadusesse); 2) Vähem kahjulike toodete turule mittelubamine.Erakordselt silmatorkav on siin aastaid kestnud kuumutatava tubaka saaga, kus vaatamata selgele ELi direktiivi ülevõtmisega tekkinud veale ning juba üle aasta kestnud arutelule Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis, mis päädis küll muudatusettepaneku tegemisega 7. jaanuaril, on see teema jätkuvalt selline, mida Sotsiaalkomisjonis loobitakse kui kuuma kartulit ühe käest teise kätte; 3) tubakaga seotud info ja tooted peidetakse koos sigarettidega kappi, see muutub kohustuslikuks 1. juulist 2019; ja 4) e-sigarettidele röögatu aktsiisi kehtestamine, mis suunab tarbijad rahvatervise mõttes sotsidele (nende juhtidele) sobivamate sigarettide juurde tagasi.
Rumalusi on seadusesse kirjutatud teisigi. Võtame näiteks edaspidi ainsaks alternatiiviks oleva tubakamaitselise e-vedeliku, mille ainuke eesmärk on see, et e-sigareti abil suitsetamisest loobuja ei unustaks kunagi sigareti maitset ja tal oleks kergem selle juurde tagasi pöörduda. Teiseks internetimüügi keeld! See tähendab, et sigarettidest saaks loobuda ainult linnainimesed ja maakohtades, kus e-sigarettide kättesaadavus on nullilähedane, ostku kõik kergesti kättesaadavaid sigarette edasi. Või kolmas näide: e-sigareti tarvitajad, kes on teinud vähem kahjuliku valiku, panime koos suitsetajatega suitsuruumi – muidugi, las nad hingavad suitsu passiivselt edasi, väikses ruumis saabki tugevama doosi!
Keda usaldada, keda valida?
Keelamise ja näilise rahvatervise eest võitlemise ratsul näeme eelkõige sotsiaaldemokraate. Kuidas on neil õnnestunud määrata meile need piirangud? Alkoholipoliitika varjus on tubakapoliitikat tehtud valimatute vahendite ja meetmetega. Näiteks ei ole viimastel aastatel ükski Tubakaseadusesse tehtud muudatusettepanekutest saanud Riigikogu sotsiaalkomisjoni toetust. Mitte ükski, sest sotside juhitud sotsiaalministeeriumist on tulnud „perfektne“ seaduseelnõu, millesse muudatusettepanekute tegemine pole sotside juhitavas sotsiaalkomisjonis ette nähtud. Kõigi selliste „ideaalsete“ seaduseelnõude puhul piisab sotside arvates vaid nende endi fraktsiooni heakskiidust ja teistel riigikogu liikmetel ei ole kaasarääkimise õigust vaid kaasanoogutamise kohustus.Märkimata ei saa jätta ka seadustest, sh põhiseadusest nagu õiguskantsler hiljuti kinnitas, kõrgemal olevaid Sotsiaalministeeriumi ametnikke, kes lubavad endale riigikogu liikmete suunal väljaütlemisi, mis annavad tunnistus, et neil on poliitikute hulgas võim, mis on nähtamatu, kuid tunnetatav. Paari ametniku käes on kogu rahva tervis. Nemad teavad, mis on parimad vahendid selle saavutamiseks, et meie kõik oleksime terved. Ja kõik teised, kes julgevad seaduseelnõude osas küsida, hirmsam veel, midagi kahtluse alla seada või uusi teaduslikke arenguid kommenteerida, on ametnikelt valusalt vastu näppe saanud vihjetega äraostetavusele.
99% tubakaaktsiisist tuleb Eestis ikka veel sigarettide müügist. Häbi peaks teil olema, sotsid ja rahvatervise eest vastutajad. Häbi seepärast, et Eesti suitsetaja ei ole viimase kuue-seitsme aasta jooksul saanud infot vähem kahjulikest valikutest. Südametunnistus peaks teid piinama, et selle aja jooksul ei ole te suutnud anda eestlastele häid alternatiive suitsetamisest loobumiseks. Tegelikult ei ole teil sellest sooja ega külma. Teid huvitab vaid see, et keeldude arv aasta-aastalt kasvaks ja nii igavesti.
Niisiis ei ole suitsetajale sisuliselt antud mingit valikut, sest vähem kahjulikest toodetest Eestis ei räägita. Kes julgeb rääkida, see on järelikult reklaamimees. Riiklik info, millest suitsetaja peaks justkui abi saama, on kirjas tubakainfo.ee lehel või Rahvastiku tervise uues arengukavas, mis pannakse lukku kümneks järgmiseks aastaks veel enne valimis. Neis kirjeldatakse, kuidas alternatiivsed tooted on veel hullemad, sest nende mõjud pole teada, aga sigarettide mõjusid teame õnneks juba päris täpselt, seega kasutage parem neid edasi!
Kallis valija. Vaatamata sotside, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi pingutustele vastupidises suunas, ela suitsuvabalt! Vaata infot suitsuvaba.ee lehelt ja tule 3. märtsil valima. Meie otsustame 20 kohta Riigikogus ja kahepalgelisi moraalijüngreid me valima ei pea. Ära jäta valimata, sest sellega annad oma hääle kellelegi, kelle jaoks oled vaid statistika. Sa oled Eesti riigi kodanik ja sulle kehtivad samad õigused nagu teistelegi. Sõbrad, teeme end nähtavaks ja kuuldavaks, et ees seisaksid murrangulised aastat, kus me ei pea enam uusaastalubadusi murdma, sest meil on häid valikuid suitsetamisest loobumiseks.
Parimatega
Tarmo Kruusimäe