Näiteks esineb Alzheimeri tõbe suitsetajate seas vähem. See on pikka aega tekitanud segadust teadlaste hulgas, sest suitsetamine põhjustab südame-veresoonkonna haigusi, mis just suurendavad Alzheimeri tõve riski.
Lähemal uurimisel on selgunud, et Alzheimeri tõve esinemise vähenemist ei ole põhjustanud suitsetamine, vaid nikotiin.
Alzheimeri tõvega patsientide seas läbi viidud uuringus selgus, et need, kes kandsid nikotiiniplaastreid, suutsid paremini asju meeles pidada ja tähelepanu hoida kui need, kes plaastreid ei kandnud. Teine uuring näitas, et nikotiin tõstis kognitiivset funktsiooni võimet vanematel inimestel, kellel ei olnud Alzheimeri tõbe, aga kellel esinesid vanusest tingitud vaimse languse märke.
Nikotiin näib samuti kaitsvat Parkinsoni tõve vastu, mille puhul rakkude surm aju väikeses piirkonnas põhjustab värinaid, kahjustab liikumisi ja tekitab kognitiivseid raskusi.
Mida see tähendab? Kuidas on võimalik, et sigarettides leiduv sõltuvust tekitav aine võib tervisele tuua hoopis kasu?
„Esmalt, nikotiin ise ei ole väga sõltuvust tekitav aine,“ ütles USA Vanderbilti ülikooli kognitiivse meditsiini keskuse direktor dr Paul Newhouse. „Näib, et lisaks nikotiinile on vaja teisi suitsetamisest tekkivaid aineid, et see tekitaks sõltuvust.“„Inimesed ei suitsetaks, kui sigarettides poleks nikotiini, aga nad ei tarbiks nikotiini ka eraldi,“ ütles dr Newhouse, kes on põhjalikult uurinud nikotiini kasulikke mõjusid ajule. „Keegi ei taha nikotiini eraldi kasutada, sest selle eraldiseisev manustamine ei ole meeldiv. See on ka põhjus, miks USA Toidu- ja ravimiamet lubab nikotiini müüa.“
Nikotiin on keemiliselt sarnane atsetüülkoliinile, mille tase ajus on Alzheimeri tõve korral langenud. Ravimid, nagu Aricept, aitavad suurendada atsetüülkoliini taset ajus, et leevendada Alzheimeri tõvest põhjustatud vagusi. Nähtavasti seondub nikotiin aju retseptoritega, mis on tavaliselt atsetüülkoliini poolt hõivatud. Sellest saavad kasu inimesed, kellel on vaja suuremat atsetüülkoliini taset, kuid see ei mõjuta inimesi, kellel seda vaja pole.
„Nikotiin ei muuda midagi tavaliste inimeste jaoks. Aga teatava kognitiivse kahjustusega inimeste kognitiivsele funktsioonile avaldab nikotiin tagasihoidlikku, kuid mõõdetavat mõju, eriti tähelepanu hoidmisele ja teatud määral ka mälule,“ ütles dr Newhouse.
Dr Newhouse ja tema kolleegid testivad nikotiini mõju, et selgitada välja, kas see parandab ka teisi kognitiivseid probleeme. Samuti on nad alustanud uuringuid täiskasvanutega, kellel on Downi sündroom ja kellel peaaegu alati tekib keskikka jõudes Alzheimeri tõbi. Isegi inimesed, kellel on HIV, mis põhjustab kiiremat kognitiivset langust, võivad nikotiinist kasu saada.
Dr Newhouse sõnul muudab nikotiini kui ravimi eriti atraktiivseks see, et see ei põhjusta praktiliselt mingeid kõrvalnähtusi.
„See tundub olevat väga ohutu isegi mittesuitsetajate jaoks,“ ütles dr Newhouse. „Oleme oma uuringutes tuvastanud, et nikotiin aitab vähendada kõrget kroonilist vererõhku. Ja see ei tekitanud sõltuvust ega võõrutusnähtusi ning keegi ei hakanud suitsetama. Nikotiiniga seotud sõltuvuse risk on praktiliselt null.“
Allikas: Tampa Bay Times
Kuula intervjuud Dr. Paul Newhouse'iga