Hakkasin suitsetama ülikooli esimesel kursusel, 1989. aastal. Olin suitsetaja 25 aastat. Tervise pärast ma ei kurtnud, välja arvatud ikka sellised suitsetaja tüüpvaegused nagu hommikune köha jne.
Elektroonilist sigaretti nägin esimest korda välismaal ja pidasin seda mingiks mööduvaks moeveidruseks.

Viis aastat tagasi olin vabatahtliku päästjana ühel raskel tulekahjul. Põlvini lumes tuli lohistada raskeid voolikuid. Vett täis voolik kaalub päris palju. Kustutustööde käigus tajusin ühtäkki, et füüsilist jõudu nagu oleks, aga võhma ei jätku. Ajas hingeldama. See hetk oli nii-öelda minu äratuskell.

Olin eelnevalt proovinud mitmeid kordi suitsetamist maha jätta, kuid tulutult. Seepärast teadsin, et radikaalne elumuutus ei õnnestu. On vaja pehmemat maandumist. Siis tuligi mulle meelde elektrooniline sigaret. Uurisin veidi taustainfot ja soetasingi endale e-sigareti.

Mis juhtus? Alguses oli ikka väga imelik. Eks ma esimese kuu jooksul tegin ikka tavalistsigaretti ka, kuid juba kolmanda kuu alguseks oli tavasigareti lõhn ja maitse muutunud päris vastikuks. Neljandal kuul oli kadunud sümptomaatiline hommikune köha ja poole aasta pärast oli oluliselt paranenud aeroobne vorm. Täna kasutan kõige väiksema nikotiinisisaldusega vedelikku ja e-sigaretti kasutan juba üsna harva.
E- sigaret on ideaalne vahend hõlbustamaks suitsetamisest loobumist!

MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti liige
Üles